Tuntud tundmatud ungari filmid


Ungari filmid kinos Sõprus 20.-25. oktoobril, iga päev kell 19:30.

Ungari film on väärt, et selleks aega võtta, kirjutab Jaak Lõhmus.

Omakeelne filmikunst on soome-ugri hõimurahvastest olemas ainult kolmel "suurel": Ungaril, Soomel ja Eestil. Tänavu veebruaris esitleti 37. Ungari filmi päevadel Budapestis 28 35-mm kinofilmi ja 9 digivideomängufilmi. See on tublisti kaks korda enam, kui toodetakse aasta jooksul mängufilme Soomes. Eesti on suuremate vendade kõrval tubli "väike tiiger".

Ungari film on jätkuvalt heal järjel. Ka Eestis võiks seda märksa tihedamini tutvustada kui seda on tehtud. PÖFFil on küll pea igal aastal ka kolm kuni viis uut "ungarlast", aga iseenesest oleks uuem Ungari film väärt rohkem esitusaega niihästi rahvatelevisioonis kui ka mittekommertskinos.

Pimedate Ööde hiidheinakuhjas võivad kolm kaunist kõrt väga lihtsalt leidmata jääda.

Inimnäoga sotsialism

Nüüdne retrospektiiv "Vabaduse tuuled" sisaldab mõne uuema töö kõrval väga korraliku kimbu Ungari klassikat. Need on pildid, mis ringlesid Eesti filmiklubides 1980. aastatel ja mis juba siis oma vabaduse ja julgusega üllatasid.

Tagantjärelegi paneb imestama, kuidas Miklós Jancsó "Lootuseta" ja Istvan Szabó "Isa" üldse Nõukogude Liidu filmilaenutusse lubati. Esialgu olid nad saadaval "üleliidulises kinovõrgus", hiljem "piiratud auditooriumile" mõeldud filmiklubides.

Aga mis seal ikka imestada, need filmid said ju valmis sulajärgsel ajal, kui "progressiivses maailmas" küpsesid tasahilju Praha kevade ideed. Toonase kinokomitee juhtide hulgas oli küllap ka selliseid otsustajaid, kes heast filmist lugu oskasid pidada. Ja "sõbralike maade" filmide tutvustamiseks oli kehtestatud oma kvoot.

Kes tahab meelde tuletada oma aja õudusoperetlikku absurdsust, vaadaku kindlasti Péter Bacsó "Tunnistajat" (1969) – tegu on "inimliku näoga sotsialismi maade" (jumal teab, kes hakkas seda korda, mis valitses nn rahvademokraatia maades, mitte NSV Liidus, omal ajal inimese pea eesosaga seostama) musta huumori jõmmkärakaga.

Pärast valmimist riiulile asetatud komöödia alustas oma ekraanielu 1981. aastal Cannes'i ja New Yorgi filmifestivalil. Tammivaht, seltsimees Pelikan, satub valel ajal valesse kohta ja tõmmatakse kaasa isikukultuse aja ülesehitustöö tobeduste keerisesse.

"Tunnistaja" Jozsef Pelikan oleks nagu õelate aegade Forrest Gump, järjekordse supi sisse sattudes laiutab ta ainult käsi: "Ma tänan teid, ma olen täielik idioot". Üks funktsionäär veel hoiatab vaest mehikest: "Elu ei ole vahukooretort, seltsimees Pelikan".

Suurim lollus, mille Pelikan suudab lõbustuspargi juhatajana korda saata, on "sotsialistlik õuduste koobas", kus külalisi hirmutavad marksismi-leninismi klassikud ja kommunismitont ise. Karjumaajavalt kadedaks tegev stseen – miks Eesti filmist midagi sellist ei leia?

Arvatavasti sellepärast, et siin maal on pikka aega toodetud filme ainult "üleliidulise ekraani" jaoks, ungarlastel oli rohkem õnne lavastada filme esmajoones oma rahva ekraanile mõeldes, mis sest et "inimese näoga sotsialismi" tingimustes.

Mustvalge teemant

Miklós Jancsó 1965. aastal valminud "Lootuseta" oli õieti esimene Ungari film, mis pärast 1956. aasta plahvatust võttis teravalt luubi alla võimu ja vägivallaga manipuleerimise.

Lugu juhtub 1848–49. aasta rahvaülestõusu mahasurumise ajal. Üksikusse kindlusvanglasse suletud talupoegade hulgast otsitakse mässuõhutajaid.

Provokatsioonid, piinamised, pealekaebused, inimeste üksteise vastu mängimine, mõrvad kesk iidlagedat steppi loovad vaatajas kafkalikke seoseid ja ajalugu taandub ekraanilt tagasi minevikku. Jääb siin ja praegu.

"Lootuseta" on esimene ehtjancsolik film, kus hakkame nägema operaator Tamas Somlo "koreograafilist kinematograafiat", kaadrisisest montaa˛i, nii et ekraanil jooksvat pildielu lõigatakse kääridega katki nii vähe kui võimalik – võte, mis muutub Miklós Jancsó hilistes töödes isegi tüütult maneristlikuks.

Aga "Lootuseta" on esimene ja siiani värske. Killuke 1960. aastate fantastilisest mustvalgest kinopildi-ilust, maailmast, mida enam liiga hästi ei tunta.

Allikas: Postimees, 21.10.2006

 
   
 
 
 
 
Uudised

25.10.2006 | Tallinna Kinomajas peetakse Rahvusvahelist Animapäeva »

24.10.2006 | Ungari filmipäevad lõpetab M. Jancsó legendaarne film »

22.10.2006 | Tuntud tundmatud ungari filmid »
PÖFFi postiljon

Tunne ennast mugavalt - liitu PÖFFi meililistiga ja meie e-postiljon toob värsked festivali-uudised otse sinu postkasti!
» Liitu