OODATES PILVI

Rahvusvähemuste probleem on Türgi noorema põlvkonna naisre˛issööri Yesim Ustaoglut huvitanud juba pikemat aega. Kui tema eelmine film "Päikesele vastu" (1999) tegeles kurdide eluoluga, siis praeguses filmis on vaatluse alla võetud esimese ilmasõja lõpus oma ajalooliselt asualalt välja aetud kreeklased.

Kreeka peres sündinud ja väljarände käigus türklaste hoole alla sattunud tüdruk sattus lahku oma vennast. Ometi oli ta oma surevale emale tõotanud teda hoida. Poole sajandi pärast pole ühes Türgi mägikülas elav memm Ayshe ikka veel suutnud oma minevikuga leppida ja viimase omakse surma järel lasub süükoorem veel rängemalt ta õlul.

Stsenaarium põhineb türgi kirjaniku Yorgos Andreadis päriselulisel romaanil "Tamama", kusjuures Ustaoglu on vaeva näinud, et võttepaigad oleksid võimalikult autentsetes kohtades. Lisaks kaasaja poolt rikkumata mägikülale aitab filmi pooldokumentaalset meeleolu luua ka aeglaselt avanev mediteeriv lugu. Suur osa kasutatud näitlejatest, mh poiss Mehmet ja ta ema olid kohalikud külaelanikud.
Kui keegi veel mäletab, siis eelmise aasta PÖFFil linastus Abdelkrim Bahloul’i "Mõrvatud päike" (2003), mis rääkis Al˛eerias sugupõlvi elanud prantsuse aktivistide võitlusest kultuurilise isemõtlemise ja -ütlemise eest. Kuigi "Oodates pilvi" on samuti selgelt poliitiline film, jätab autor poliitikamängud toimima tagaplaanile ja pühendub inimeste siseheitlustele. Keegi otseselt ei süüdista ega kaitse riiki, vaid proovitakse leppida tagajärgedega. Vanad naised peavadki leppima, neist pole enam võitlejat.

Ilmselgelt püsib Türgi enesekriitika ikka veel õrnal jääl. Hoolimata kergemast sisekliimast, polda valmis kõiki süüdistusi korraga omaks võtma. Türgil on asutamisest saati olnud suurriiklikult laia joonega rahvuspoliitika, et tagada riigi habrast ühtsust. Pontuse kreeklased olid Türgi kirderannikul Musta mere ääres elanud üle 2000 aasta, kuni nad Türgi Vabariigi moodustamisega oma kodust välja aeti. Vahemere piirkonnas on jätkuvalt palju rahvuste vahelisi hõõrdumisi, koos massdeportatsiooniga on vähemalt see kriis aga Türgi territooriumilt eemaldatud. Ainult üksikud jäid.

"Oodates pilvi" tuletab meelde, et sõjad pole kunagi ainult riikide ja rahvuste vahelised möödarääkimised, vaid eelkõige üksikinimeste ja nende perede eratragöödiad.

Filmi re˛issöör Yesim Ustaoglu on PÖFFi rahvusvahelise ˛ürii liige.

/Martin Rünk/
 
   
 
 
 
 
Uudised

25.10.2006 | Tallinna Kinomajas peetakse Rahvusvahelist Animapäeva »

24.10.2006 | Ungari filmipäevad lõpetab M. Jancsó legendaarne film »

22.10.2006 | Tuntud tundmatud ungari filmid »
PÖFFi postiljon

Tunne ennast mugavalt - liitu PÖFFi meililistiga ja meie e-postiljon toob värsked festivali-uudised otse sinu postkasti!
» Liitu