VABADUSE TUULED

1956. a. Budapesti sügisele pühendatud ungari filmiprogramm

Kinos Sõprus 20. - 25. oktoober

Tähistamaks revolutsiooni 50. aastapäeva, on Ungari Instituut ja PÖFF koostanud filmiprogrammi, mis ei keskendu küll otseselt revolutsioonisündmustele, vaid kirjeldab 1940.-50. aastate olustikku laiemalt. Ungari olulisimatelt, kuid samas üpris erilaadsetelt re˛issööridelt valitud filmid paljastavad nende keeruliste aegade toimemehhanisme, uurivad, kas ja kuidas muutuvad võimusurve all inimesed ja nende väärtused, kuid heidavad sealsamas toimunu üle ka elutervet nalja. Eestis on mõned neist filmidest vilksatanud ekraanidel või filmiklubides juba nõuka-ajal, mõjudes toonases sumbunud õhustikus värskendava tuulepuhanguna. Tänaseks võime tõdeda, et nad on muutunud ajatuks klassikaks, mis aitavad tõenäoliselt veel mitmel põlvkonnal mõista, miks rõhumise vastu astutakse lootusrikkalt ka kõige lootusetumas olukorras, ja teha endalgi paremaid ja inimväärsemaid valikuid…

Kadi Raudalainen, Ungari Instituudi programmijuht


Reede, 20. oktoober kell 19.00

MATMATA SURNU / A temetetlen halott / The Unburied Man

Ungari-Slovakkia-Poola 2004, 127 min

Re˛issöör: Mįrta Mészįros (1934), stsenaristid: Mįrta Mészįros ja Éva Pataki, operaator: Nyika Jancsó, kunstnik: Istvįn Ocstos, muusika: Zygmunt Konieczny, osades: Jan Nowicki, György Cserhalmi, Marianna Moór

Ungari keeles, inglis- ja eestikeelsete subtiitritega

Stalini surma järel sai Ungari peaministriks mõõdukama hoiakuga Imre Nagy, kes aga peagi ametist maha võeti. Varssavi paktist väljaastumist ja demokraatlikku mitmeparteisüsteemi pooldavast Nagyist kujunes 1956. a revolutsiooni päevadel moodustatud ajutise valitsuse juht. Rahutusi maha suruma tulnud nõukogude vägede eest varjas ta end Jugoslaavia saatkonnas, sealt välja tulles saatsid võimud ta pagendusse Rumeeniasse. 1957. aastal toodi Nagy tagasi Ungarisse, kus teda hoiti 14 kuud ebainimlikes tingimustes vangistuses koos pidevate ülekuulamistega. Imre Nagy ei palunud halastust, vaid lootis, et kunagi mõistetakse ta õigeks….

Filmi autoriks on 60ndatel aastatel ungari uue laine tipplavastajaks tõusnud režissöör Mįrta Mészįros, kes laiemat kuulsust kogus avameelse autobiograafilise filmisarjaga "Päevik minu…" (1982-90). Imre Nagyi päevikutel, tütre mälestusel, arhiividokumentidel ning ülekuulamisprotokollidel põhinev film heidab pilgu 1956. a. revolutsiooni sümboliks kujunenud peaministri elu viimastele aastatele intiimselt ja kammerlikult. Füüsiliselt ja vaimselt muserdunud mehe isiklikku traagikat kehastab suurepäraselt Poola näitleja Jan Nowicki.

Seanss on kõikidele tasuta!


Laupäev, 21. oktoober kell 19.30

ISA / Apa / Father

Ungari 1967, 95 min, must-valge

Re˛issöör: Istvįn Szabó (1938), stsenarist: Istvįn Szabó, operaator: Sįndor Sįra, Muusika: Jįnos Gonda, Mahler (1. sümfoonia): Jįnos Rózsa, kunstnik: József Romvįri, osades: Andrįs Bįlint, Daniel Erdelyi, Miklós Gįbor, Klįri Tolnay, Kati Sólyom

Ungari keeles, soome- ja eestikeelsete subtiitritega

Bence Takó kaotab II maailmasõja lõpus oma isa. Tema puudumist korvab poiss väheste allesjäänud esemete - kella, arstikohvri, prillide ja nahkjaki - toel fantaseerides isast kui kangelasest. Bence fantaasiamaailmas oli isa kas partisan, vastupanuliikuja, kuulus arst… Bence kujutlustes oli isa partisan, kes viirastub poisile isegi 1. mai demonstratsiooni ”targa juhi” plakatitel. Täiskasvanuna aga müüt võimsast isakujust noormeest enam ei aita…

Ungari rahvusvaheliselt tuntuima režissööri Istvįn Szabó (Mephisto, Oberst Redl, Päikesepaiste) suurepärane noorpõlvetöö võlub oma siiruse ja ehedusega. Lüüriline pihtimusfilm, milles ei puudu ka groteskset huumorit, on üles ehitatud meenutustele ja assotsiatsioonidele. Tegemist on autori kogu põlvkonna looga – on ju isata kasvanud ka 60% ta klassikaaslastest. "Isa" pälvis 1967. a Cannes’is lavastajapreemia.

Filmi juhatab sisse Mart Rummo


Pühapäev, 22. oktoober kell 19.30

TUNNISTAJA / A tanś / The Witness

Ungari 1969, 104 min

Re˛issöör: Péter Bacsó (1928), stsenarist: Péter Bacsó, operaator: Jįnos Zsombolyai, osades: Ferenc Kįllai, Lajos Őze, Zoltįn Fįbri, Lili Monori

Ungari keeles, prantsuse- ja eestikeelsete subtiitritega

Satiirilise filmi tegevus toimub isikukultuse ajal. Lihtsameelne Doonau tammivalvur Józséf Pelikįn satub tööülesandeid täites peale salaõngitsejale, kes pole keegi muu kui ta vana kommunistist võitluskaaslane ja hilisem minister Zoltįn Dįniel. Just tema annab juhuse läbi Pelikįni üles julgeolekuteenistusele, kes on suundunud paljastama illegaalset seatappu. Algab vaese Pelikįni kinnipidamiste ja vabastamiste arusaamatu jada, mille käigus salapärane must auto viib Pelikįni vangist lõbustusparki, ujulasse ja apelsinikasvatuskolhoosi kontorisse, et sm. Õie toetaval kaasabil hakata lõpuks täitma talle pandud lootusi: olla tunnistajaks sõbra Zoltįn Dįnieli vastases kohtuasjas.

"Tunnistaja" on kahtlemata Ungari olulisemaid kultusfilme, mis pandi valmimise järel "riiulile" ning lubati ekraanile alles 1970te lõpus. Tänu isikukultust ja sotsialismiaega pilavatele grotesksetele situatsioonidele, suurepärasele tegelaskujudele ja headele näitlejatöödele on film igivärske ja selle repliigid lendlaustena käibel tänini. 1981. a pälvis film Cannes´i festivalil oikumeenilise žürii preemia.

Filmi juhatab sisse Jaak Lõhmus


Esmaspäev, 23. oktoober kell 19.30

ELDORADO / Eldorįdó / The Midas Touch

Ungari 1988, 104 min

Re˛issöör ja stsenarist: Géza Bereményi (1946), operaator: Sįndor Kardos, muusika: Ferenc Darvas, kunstnik: Gyula Pauer, osades: Kįroly Eperjes, Judit Pogįny, Enikő Eszenyi

Ungari keeles, inglis- ja eestikeelsete subtiitritega

Filmi sündmuspaigaks on Teleki turuplats Budapestis, mille kohalik kuraasikas "ristiisa" Monori on II maailmasõja järel uuesti käima pannud. Monori on veendunud, et kes omab kulda, see saab kõike, olenemata riigikorrast. Kui ta Viinist koju saabunud tütar poja sünnitab, vabaneb Monori väimehest peotäie juveelide abil ja asub ise koos abikaasaga lapselast kasvatama. Kullakangi abil päästab ta difteeriasse haigestunud poisi elu. Monori ärimehefilosoofia, mille järgi on kaupmehed elanud aastatuhandeid, ei kehti aga enam 1950.-te keskpaiku, mil kullast rohkem hakkavad tähtsust omama kasulikud suhted. Ja siis saabub 1956. aasta, mil erandkorras ei innusta inimesi mitte kuld, vaid hoopis vabadus ja kangelasteod…

Vahetult enne sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemist valminud "Eldorado" on esimene ilma tsensuuri paineta film sõjajärgsetest aastatest, andes mitmeid tõlgendusvõimalusi. Omaette meistritöö on filmi pildikeel: värvika turumelu Budapesti räämas linnajaos, hoogsad sündmused, ehedad tüübid ja nende fantaasiad on üles võtnud Sįndor Kardos. Peaosas teeb Ungari tippnäitleja Kįroly Eperjes ühe oma suurepärastest rollidest. "Eldorado" paljudest tunnustustest on mainekaim 1989. a Felix (endine Euroopa Filmiakadeemia auhind) aasta režissöörile.

Filmile eelneb sissejuhatus



Teisipäev, 24. oktoober kell 19.30

TEINE TEE / Egymįsra nézve / Another Way

Ungari 1982, 111 min

Režissöör: Kįroly Makk (1925), stsenaarium: Erzsébet Galgóczi ja Kįroly Makk, operaator: Tamįs Andor, muusika: Lįszló Dés, Jįnos Mįsik, kunstnik: Tamįs Vayer, osades: Jadwiga Jankowska-Cieślak, Graźyna Szapolowska, Gįbor Reviczky

Ungari keeles, inglis- ja eestikeelsete subtiitritega

1959. aastal lastakse Ungari–Jugoslaavia piiril maha piiririkkuja, ajakirjanik Éva Szalįnczky. Éva on 1950. a-te alguses julge suupruukimise tõttu töölt kõrvaldatud ja taga kiusatud. 1959. a aga võtab ta enda juurde tööle ajalehe "Tõde" äsja vangist vabanenud peatoimetaja. Siingi hakkab Éva võitlema mitte ainult tõe paljastamise eest, vaid ka õiguse eest olla teistsugune. Kolhooside organiseerimisest kirjutatud artikkel ning kirglik armastus naiskolleegi vastu põhjustavad konfliktiderea, millest ei ole põgeneda kuhugi mujale kui surma.

Kįroly Makki (Maja kaljude all, Armastus, Mängur) loomingu üks suursaavutusi, ohtralt rahvusvahelist tunnustust pälvinud “Teine tee” üllatas teemavalikuga: ühiskondliku julguse ja isikliku vabaduse käsitlemine polnud toonases sotsialismimaade filmikunstis sugugi tavaline. Ungari filmiloos peetakse seda teedrajavaks ja tabusid lõhkuvaks kahel põhjusel: esiteks kõneleb see avameelselt 1956. a revolutsiooni järgse Kįdari võimuvõtmise ja veriste sanktsioonide aastatest, teisalt on see esimene ungari film, mis kujutab kahe naise vahelist armastust. Film on pälvinud 1982.a Cannes´is parima naisosatäitja preemia ja FIPRESCI preemia.

Filmi juhatab sisse Tiina Lokk



Kolmapäev, 25. oktoober kell 19.30

LOOTUSETA / Szegénylegények / The Round-Up

Ungari 1965, 95 min, must-valge

Re˛issöör: Miklós Jancsó (1921), stsenarist: Gyula Hernįdi, operaator: Tamįs Somló, heli: Zoltįn Toldi, kunstnik: Tamįs Banovich, osades: Jįnos Görbe, Zoltįn Latinovits, Tibor Molnįr

Ungari keeles, eestikeelsete subtiitritega

On 1848. - 49. a vabadusvõitluse järgsed halastamatud aastad, Habsburgide ülemvõimu vastu suunatud võitlus on maha surutud Vene soldatite toel. Gedeon Rįday on määratud valitsuse eriõigustega volinikuks, kelle ülesandeks on tagada varade kaitse ja tabada end varjavate vabadusvõitlejate jõugud. Rįday tegutseb vahendeid valimata. Ülestõusnud kogutakse kaitsekindlusse ja halastamatute psühholoogiliste meetoditega üritatakse neid viia kaaslaste reetmiseni. Kunagised vabadusvõitlejad viib lõksu nende uhkus ja väärikus…

Ungari robinhoodi Sįndor Rózsa tagaotsimisest kõnelev "Lootuseta" ei ole aga mitte ajalooline jutustus, vaid võimas üldistus türanlike võimumehhanismide toimimisest, inimvaimu ja võimurite vahekorrast ning toob paratamatult meelde ka 1956. a revolutsiooni eelsed ja järgsed aastad. Legendaarse Ungari lavastaja Miklós Jancsó ainulaadse, sugestiivse filmipoeetika moodustavad aeglased võtted, horisontaalselt mööda panoraami kulgev kaamera, stiliseeritud koreograafiaga massistseenid ja jõuline pildikeel. "Lootuseta" kuulub filmiklassika meistriteoste hulka, mitte asjata ei pea ungari filmikriitikud seda parimaks Ungari filmiks läbi aegade.

Filmi juhatab sisse Jaak Lõhmus


INFORMATSIOON

Üksikpileti hind 40 (tudengid, õpilased ja pensionärid) ja 70 krooni. Pääsmed müügil kino Sõprus kassas ja Piletilevi müügipunktides.

 
   
 
 
 
 
Uudised

25.10.2006 | Tallinna Kinomajas peetakse Rahvusvahelist Animapäeva »

24.10.2006 | Ungari filmipäevad lõpetab M. Jancsó legendaarne film »

22.10.2006 | Tuntud tundmatud ungari filmid »
PÖFFi postiljon

Tunne ennast mugavalt - liitu PÖFFi meililistiga ja meie e-postiljon toob värsked festivali-uudised otse sinu postkasti!
» Liitu